Sisukord:

Budism. 1

Karma seadus ja kannatuse probleem. 2

Mungaks saamine. 2

Peasuund ja levik. 3

Budism tдnapдeval. 4

Budistlik kunst. 4

Budism.

Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi,
Polьteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik,
Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sьnni-ja surma aastat tдpselt ei teata, kuid tхenдoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.

Ьhestki usulisest хpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui
Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tхepхhi. Ьhe eluloolise legendi jдrgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sьnnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nдhes mungaks. Et ennustus ei tдituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate mььride vahel. Kord vдljaspool aeda jalutades nдgi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaьhe, ka tema enda saatus. Pдrast selle mхistmist tundus endine hiilgav elu tьhine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse pхhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele.

Budistlike vanemate poeg omandab religioosse tдisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rхivastesse.
Seejдrel vahetatakse see munga kollase rьь vastu ja juuksed aetakse maha.
Seejдrel jддb poiss mхneks nдdalaks vхi terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel хppida. Ka tьtarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hьlgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et хppida tundma tхde kannatusest.

Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma хpetust,45-aastat.Buddha suri ja tхusis kхrgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid vхimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha pхletati. Tema tuhk ja muud jддnused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palverдnnakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vдitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi хpetaja. Alles hiljem hakati хpetama, et tal tekkis pдrast erinevate vaimsete arengustaadiumite lдbimist ьli inimlikke omadusi.
Mхnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lхplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid vдidetakse olevat kьmneid.

Buddha ise oma хpetusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid pдrast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike pьhade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha хpetuskхnedest ja sellesse nn. хpetuste korvi kuulub ka budismi kхige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi pхhiхpetusi. Kхige hilisem nn. Filosoofiliste ja metafььsiliste traktaatide korv sisaldab хpetuslike kьsimuste sьgavamaid kдsitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt pдrastpoole pьhaks kuulutatud raamatuid.

Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisьndidest ja kannatusest.

Buddha хpetuse jдrgi on eksistentsil kolm omadust.

1. Kхik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus pьsiv asi on pidev muutumine. Nii kхlasid ka Buddha viimased sхnad: Kхik vormi omav on kaduv.
Pingutage lakkamatult.

2. Kхik olemasolev on mддratud kannatama. Kannatuse kхrvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil.

3. Ьhelgi olendil ei ole muutumatud oma mina.

Karma seadus ja kannatuse probleem.

Budism on vхtnud hinduistliku хpetuse karmast ja uuestisьnnist. Karma tдhendab tegu ja selle tagajдrgi. Kхik maailmas on karma loodud. Igaьks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma fььsilisi ja vaimseid omadusi pдrilikkuse vхi keskkonna sььks, sest inimene ise on mддranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta sьnnib. Buddha хpetab, et alles siis, kui karma seaduse хiglus on tingimusteta aktsepteeritud, vхib inimene teadlikult enda muutmist alustada. Pццrdumine valgustuse teele algab iseenda ja oma olukorra pхhjalikust hindamisest.

Budist kдib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli vхi puuvilju vхi siis pхletab suitsutusaineid. Ta mхtiskleb hea eeskuju ьle, mida Buddha andis oma eluajal ja nende heade tegude ьle, mis aitavad edeneda хilsal kaheksaosalisel teel.

Mungaks saamine.

Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele.
Birmas ja Tais viibivad peaaegu kхik 12-15aastased poisid mхned nдdalad kloostris. Mungaks vхidakse pьhitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga ьhiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kьmblema ja minema toma kavatsusest mхnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab хpetuse kхige tдhtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan
Buddhat. Mina usaldan хpetust. Mina usaldan munkade ьhendust.

Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rььsse, jalas lahtised sandaalid.
Buddha хpetuse kohaselt peab ta sццgipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ьlesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale sььa, saab vхimaluse sooritada heategu, mistхttu tдnulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rьь ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nхel, 108 nццrile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha хilsate omaduste ьle mхtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pьgamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.

Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga pдev palvetajaile avatud.
Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne.
Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses ja tдielikus vaikuses.
Mхnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, vхib Buddha kuju kхrval nдha ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi, stuupasid, kus sдilitatakse Buddha pхletatud surnukeha jддnuseid: juukseid, hambaid, kaelalьlisid jne. Vagad budistid teevad nendesse templitesse palverдnnakuid. Pьhad sдilmed on austuse objektiks ja neil usutakse olevat mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes kodudes on vдikesed pьhamud vхi altarid, kus hoitakse pьhapilte. Nende ees seistes lausutakse kolmekordne usaldusvanne, pхletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.
Perekondlikel pьhadel, nagu nдiteks tдisealiseks saamise peol, pulmades ja matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt muid pьhasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sьndmustega. Budismis хpetatakse moraalset optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head kui halba ning igaьks vastutab vaid iseenda eest.

Peasuund ja levik.

Pдrast Buddha surma tekkisid tema хpilaste hulgas lahkarvamused, kuidas peaks Buddha хpetust хigesti tхlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus ьritati leida lahendus vaidlusalustes kьsimustes ja jхuda pьhade raamatute suhtes ьksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe peamise voolu tekkimiseni. Arvukate vдiksemate koolkondade хpetuste areng toimus pika aja vдltel (300 e.Kr-700p.Kr ).

Budistide arvu kindlaksmддramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu
Jaapanis ja Hiinas, vхivad inimesed liituda mitme religioosse ьhenduse tegevusega. Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kхige ьldisem arv on 260 miljonit. Nдiteks hinduismiga vхrreldes on budism oma vдiksemast pooldajaskonnast hoolimata tхeline maailmareligioon. Цelnud lahti kastisьsteemist, pole see erinevalt rahvususundist ьhegi kindla rahva vхi kultuuriga seotud.

Budism tдnapдeval.

Varem sььdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses.
Kдesoleval sajandil on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga seotud rahvusliku дrkamisega. Tдnapдeval on buda munkadel tдhtis poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.

Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud.
Sellegipoolest on ta olnud tдhtis tegur selle maa poliitikas pдrast iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni tegevus on kaasajastatud ja mungad osalevad aktiivselt poliitikas.

Tai pхhiseaduse jдrgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi kaitsjana. Selles riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav jхud. Mхnedel andmetel on riigis umbes 200.000 munka ja ьle 20.000 kloostri.

Budistlik kunst.

Budistlik kunst hхlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti.
Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi pхhivormiks stuuba vхi pagood kellukese vхi poolkera kujuline mдlestusmдrk pьhadele sдilmetele. Stuupa sees on ruum kallihinnaliste pьhade sдilmete jaoks. Mхned stuupad ьmbritseti mььri vхi sammaskдiguga. Kuulsaim budistlik tempel on palve rдnnakukohana populaarne, Buddha hammast sдilitav tempel Sri Lankas, Kandy linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt Kagu-Aasias. Sellel stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis, Tiibetis ja Hiinas.

Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist vдlditi, esitati vaid temaga seotud sьmboleid, nagu nдiteks tema jalajдlge vхi seaduseratast.
Buddhat hakati kujutama meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise abistamiseks.

Skulptuuride ja maalide ьlesanne on kontsentreerida mediteerimisel mхtted
Buddha хpetusele ja eeskujule. need on ьhtlasi rahva harimise abivahendid, sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes veel pole siirdunud lхplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.