Eesti Kхrgem Kommertskool

Psьhholoogia kursusetцц

“Uni ja unenдod”

Хppejхud: professor J. Ennulo

Хpilane: Mark Maslov

ХB - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmдrgiks on avada kursusetцц unenдo olemus vхttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.
Unenдo psьhholoogia

ENNUSTAMINE JA TДHENDUSUNI LДBI AEGADE

LOODUSRAHVASTE UNENДOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel lдksid
Kanadasse indiaanlasi (huroone) хigesse usku pццrama:

,,Unenдgu on oraakel, mille poole kхik need rahvad pццrduvad ja mida nad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sьndmusi, K.assandra
(Troojd. kuninga Priamose tьtar, ennustaja), kes hoiatab neid хnnetuste eest, mis neid дhvardavad, harilik arst nende haigustes...
Kui pealik rддgib ьhelt poolt ja unenдgu teiselt poolt, siis vхib pealik karjuda nii palju kui tahab — esimesena tдidetakse unenдo kдsk. Unenдgu on sagedasti eesistujaks nende nхupidamistel. Kauplemist, kalapььki ja kьttimisf alustatakse harilikult unenдo loaga... Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mхne unenдo pдrast. цieti цelda
— see on huroonide peajumal."
Pхhja-Ameerika irokeesi hхimurьhma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on etnograafid mдrkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenдos juhtunud ussihammustuse puhul.
Suurjдrvistu ьmbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tдnini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nдlgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ьtleb prognoosi ning annab soovitusi.
Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.
,,Ьks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes nдinud sugulist vahekorda ьhe tema tьtrega. Pealik nхudis alamalt tдie pruudi lunaraha selle pхhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse jдrgi on vхimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tьtre hind."
Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nдhtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest.
Etnograaf L. Sternberg kirjeldab ьht Aafrika rдndurit, kelle juurde tuli
150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nхudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta nдinud unes, et vххras rдndur oli tapnud tema orja.
Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tдhendus-unenдgusid kahte suurde liiki: tavalised tдhendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim vхi jumal.
Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:
,,Unenдgudel enestel on maagide nхiatoimingutes erakordselt suur tдhtsus, sest pдrismaalaste arvates avaldub nendes nдhtustes surnud maagide tahe."
Polьneeslaste kohta on kirjutatud nii:
,,0ma kutselt olid oraaklitele vдga lдhedased ennustajad, kes nдiteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna jдrgi. Ei puudunud ka unenдoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."
Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr. skььdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole хiged.
,,Erinustajad hukatakse jдrgmisel viisil: vanker laotatakse hagu tдis ja hдrjad rakendatakse ette; ennustajatel kцidetakse jalad kinni, kдed seotakse selja taha ning suud topitakse tдis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod sььdatakse pхlema, hдrjad hirmutatakse lхhkuma ning kihutatakse sхitma. Sageli hukkuvad hдrjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel дra pхleb, saavad hдrjad pхgenema ning pддsevad ainult pхletustega.
Siin kirjelda-tud viisil pхletavad nad ennustajaid ka teistel pхhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks.
Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kхik meessoost jдrglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.
Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sцlkuppide kohta jдrgmist: ,,Nдgijat nimetatakse sцlkuppidel ,,djutsilх".
Ta nдeb prohvetlikke unenдgusid. Ka tajьb ta дrkvel paragnostiliselt ьmbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jддb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust."
Ka ьks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab:
,,Bangosele omistati vхime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pццrduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime."
Ennustati nii unenдgude kui lхkke praksumise iseдrasus-te jдrgi.
Kauaaegsed tavad on taassьndide jдlgimisel ka t u v a ?amaanidel — bццnidel. V. Djakonova kirjutab:
,,Pдrast samaani surma ei lдinud ta hing дra. Tema vхttis enda juurde taiga vхi mдgede isand, muutes ta kajaks vхi millekski tьhjaks. Sellesse perekonda pццrdus pдrilikkuse teel tagasi vaid,, bццn" (samanistlik anne).
Erinevalt "sunusest" asub,, bццn" pдrast kandja surma kuskil lдhedases maakohas. Mхnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on lдinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.
Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest
,,bццn" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bццniks. (Sama ettekuju-tus on ka laamadel.)"
Tхenдoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste mцju ulatunud ka muistsesse Tiibeti bццni-religiooni, mille pхhjal veel tдnapдevalgi otsitakse taassьndinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vдhem tхenдoline, sest taassьnniхpetus on levinud ьle kogu Siberi, kusjuures puuduvad mдrgatavad budistlikud mхjud. Vхimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pдrit ьhisest eelkultuurist.
Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta цhtulveel sьnnimдrkide jдrgi. Tдhtsamaid mдrke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas, arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sьnnimдrke loeti vastupidises jдrje-korras. Tдpne mдrkide tхlgendus pole teada.
Ka meie kaugemal hхimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Et laplased elavad ьsna hхredalt asustatud alal, siis on iga kьlalise tulek sьndmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapдrane ennete sьsteem:
— kui paelad lдhevad sхlme, tuleb vххraid;
— umbsхlme puhul on tulija vaene;
— tхmbsхlme puhul tuleb rikas;
— kui sхlme lдks nццri ots, ei ela tulija kaua;
— kui sхlm tuli keskele, elab tulija kaua.
Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev tдhendus vasemast. Nдiteks kui sьgeleb vasem kдsi, siis saad midagi; sьgeleb parem kдsi — annad midagi.
Unesьmbolid on laplastel mцneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Nдites: purunenud tuba vхi ait tдhistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust; kui naine annab midagi, tдhendab see haigust; purjusolek halba sьndmust; kui raske haige nдeb end tervena, vхib oodata surma.
Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tдnini on kдibel vдljendid nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tдhenduses). Vдljend ,,meelt lahutama" tдhendab U. Masingu arvates hingerдndu. Veel aastal 1071 on
Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nхia transsi ehk lхvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tдnini sдilinud veel Lхve jхe nimetus.
Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lхve-nimelised kьlad. Lдti Henriku kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tдhtsaid sхjalis-poliitilisi sьndmusi.

SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega
Kaldea) tunti unenдgude tхlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu mдrgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" pхhitдhenduses ,,uneseletaja".
Ennustamisega ьldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika ьheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mхju. Vana-
Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenдgu. See on pдrit muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt kiilkirjatahvlilt. Unenдo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.
2700 a. e.Kr.) on kьll suur vдgevuselt ja toreduselt, aga ta rхhub rahvast liiga rдngalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks дlitugeva loominimese — Enkidu. Templiprostituudi vхlusid kasutades meelitab Gilgame?
Enkidu mдgedest Uruki linna. Kui nad on linna jхudnud, ьtleb prostituut
Enkidule:
,,Veel enne, kui sa mдgedest alla laskusid, nдgi Gilgame? Uruki linnдs sind unes. Дrgates rддkis ta sellest oma emale:
,,Mu ema, ma nдgin tдna ццsel und. Taevas oli tдis tдhti. NaguAnu (Sumeri taevajumal — I.S.) sхjavдgi, langes mu peale Inimene, kes sьndinud mдgedes.
Ma pьiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma pььdsin teda heita, aga ta ei kхikunud. Tema vastu tхusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hьppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me mххdaksime jхudu."
Rimat-Helit (Gilgame?i ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kхike, rддgib isandale, Rimat-Helit, kхiketeadja, ьtleb Gilgamesile:
See, keda nдgid keset tдhti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sхjavдgi sulle peale tormas, keda sa vхitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus ja tugev sхber. Ta aitab alati sхpra. Ta jхud saab kuulsaks ьle kogu maa.
Ta jхud on suur nagu Anu sхjavдgi."
Nagu eeposest teame, saidki Gilgame? ja Enkidu sхpradeks ja sooritasid koos mitmeid vхitlusi ja seiklusi.
Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenдgu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid.
(Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)
Kokku on Gilgame?i eeposes seitse unenдdkirjeldust.
Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sьmboolsete unenдgude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt tдhendust omistati, nдitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenдgude seletaja ongi pдrit Egiptusest, 12. dьnastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).
Mхni nдide ьldse egiptuse sьmboolikast. Tхusev tдht tдhistas inimese sьndi, rхngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kдrg naist, ruut tдiust
(mehe ja naise ьhendus), sььdatud lamp hinge, pдike head saatust, sхlm abielu, puu oksakoht elujхudu.
Vдrvustest sьmboliseeris helesinine kui pьha vдrv vaimu, valge tarkust, kuldne seadust ja must allilma.
Tihti oli unedel riikide saatusi mддrav mхju. Nii viitab egьptoloog J.
Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglььfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenдgu. Vхimalik, et tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dьnastia, 751-656 a.e.Kr.) egiptusepдrase nimega.
Kuningas olevat ьhel ццl nдinud, et seisab nдoga itta. Temast mхlemal pool on aga kaks madu.
Kuninga und seletati nii, et lisaks^lхunasse jддvale Etioopiale saab ta ka pхhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.
Kuningas vхtnudki ette sхjakдigu ja vallutanud pхlise Egiptuse vaaraode residentsi — Memphise.
Vanas Egiptuses oli pхhimхte, et unenдgusid saadab jumal, kes vajaduse korral lдkitab ka uneseletaja. Head uned pдrinevad taeva- ja ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sхjajumalalt
Setilt.
,,Gilgame?i eepose" jдrel on teiseks ьlesmдrgitud unenдoks arvatavasti
Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.
Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglььfkirjas jдrgmist:
,,Momendil, mil Pдike oli seniidis, nдgi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rддkinud:
,,Mдrka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra
Toom. Sa saad kuningriigi. Maa vдheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Kьllus ja rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan ьlima kхigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et tдidad mu sьdamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan vхime, mu aitaja..."
Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pьhendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenдgu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas."
Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal
Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nхu, kuidas terveks saada.
Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ьlestхusnud pьha hдrja nimest:
Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr.
Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pдrsia sхjad, Pдrsia kaudu.
Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.
Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele
Serapis) poeg.
Kui templiunes antud juhatus osutus хigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hхbedast vхi kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks ,,kat onar" — une pхhjal.
Ьheks Kreeka unenдoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nдhtus tervistumisunenдod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvхtte unesьmbolite tхlgendamisest — ,,0neirokritika".
Nдiteks kдsti ьhel haigel unes sььa ,,sхrmi". Uneseletaja preestri seletuse kohaselt sхi haige datleid, mida nimetati nende kuju jдrgi ka sхrmedeks, ja tervistus.
Ьks rinnapцletikuga naine nдgi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjдrel see sai terveks. Uneseletaja kдskis ravimit valmistada ьhest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.
Huvitav on mдrkida, et toodud nдites on rakendust leidnud sхnalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenдgusid on realistlikud ja iga unenдo seletamisel tuleb arvestada unenдgija isiksust".
Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tдhelepanek, et mхnikord avaldub haigus'kцigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse хpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nдgi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks vдepealik Ptolemaios.
Cicero kirjutab sellest nii:
,,MafcedooTiia Aleksander, magades ьhes telgis oma sхbr» Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mьrginool, nдgi sellist und : tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud kдes suur omapдrase kuju ja vдrvusega ravimtaime juur, mida ta nдitas Aleksandrile. Hommikul дrgates olnud Aleksandril selle juure vдlimus hдsti meeles. Ta saatnud sхdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mьrginoolest tabatud sхdurid said terveks."
Ateena linnriigi valitseja Periklese (495-429 a.e.Kr.) sхbrataril Aspasial tekkinud kord haavand lхuale. Raviks aidanud vaid rohi, mida teatanud
Veenus, kps ilmus tuvi kujul.
Periklese enda kohta liigub ka selline jutt, millest rддgib Herodotos.
,,Too Agariste (Periklese ema — I.S.) abiellus Xanthip-pos Ariphronose pojaga ja kui ta хnnistatud seisukorras oli, nдgi ta unes, et sьnnib lхvi.
Ja mхni pдev hiljem sьnnitaski ta Periklese, Xanthippose poja."

,
Peale meditsiiniliste probleemide otsiti unenдgudelt abi ka riiklikes kьsimustes. Spartas toimusid iga-aastased ,,eforad" — viie kцrgema riigiametniku templiuned, mille jдrel koostati vхi muudeti seadusi. Et riigimeeste vхimed jдid tihtipeale kasinaks, loodi riiklike kьsimuste tдhtsust arvestades spetsiaalsed oraaklid, elukutselised ennustajad.
Kuulsaim oraakel o'li Delfis, Kesk-Kreekas Korinthose lahe ддres Parnassose mдe nхlval. Delfi oraakli tegutsemisest on teateid alates VII saj.e.Kr.
Ekstaatilisse seisundisse viidud naisprohvet pььtia andis tдhtsaid ennustusi. Muuseas peeti Delfis veel nn. pььtiamдnge, mis olid muusikalis- sportlikud vхistlused ja mida peeti nagu olьmpiamдngegi iga nelja aasta jдrel. Pььtiamдnge peeti alates 582. aastast e.Kr. kuni IV sajandini e.Kr., seega umbes 900 aastat.
Teatavasti oli Delfi oraakel pьhitsetud ennustusjumal Apollonile, kes oli ьhtlasi Pдikese jumal. Apolloni kaksikхde Artemis, nхidusjumalanna, oli aga
K u u jumalanna. Nii seostati ennustamist ja maagiat kah^ peamise taevakehaga.
Pььtia nimetus on vхib-olla seotud Delfi oraakli eellooga. Varem valitses
Delfit draakon Python, kes olevat oma raske kehaga lцmastanud mдgesid.
Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas
Kreeta kultuuri mхju.
Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.
Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.
3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust oma raske kehaga lцmastanud mдgesid. Apollon tapnud Pythoni oma eksimatu noolega, kaevanud ta maa sisse ja rajanud sinna templi, et inimesed saaksid teada Zeusi tahet.
V. Blavatski jt. ajaloolased vдidavad, et Delfi pьhamu kajastas Kreekas
Kreeta kultuuri mхju.
Apolloni vхit Pythoni ьle vдljendab S. Lurje arvates ,,хhujumalate" vхitu vanemate paikkondlike maajumalate ьle. Oli ju Delfi ennustustempel ehk manteia (oraeula on rooma termin) algselt pьhendatud maajumalannale Gaiale.
Vхimalik ka, et Pythoni analoogiks on Typhon ja selle egiptuse vхrdkuju
Seth (kelle tappis Horus, Apolloni prototььp).
Antiikkirjanik Sophoklese ajal (V saj.e.Kr.) oli Delfi juba nii kuulus, et
Sophokles nimetab teda Maa kesk-kohaks, maailmakeskuse ohvripaigaks.
Ennustustseremoonia kдis Delfis jдrgmise rituaali kohaselt.
1. Ennustuse soovija tхi templi ees ohvri, andis kingi ja heitis teiste samasugustega loosi, millises jдrjekorras Apolloni palge ette ilmuda.
2. Kui jдrjekord kдtte jхudis, teatas saadik oma kьsimuse spetsiaalsele preestrile promantisele, kes selle edastas naisennustajale — pььtiale.
3. Pььtia istus spetsiaalse templi siseruumis adytonis kolmejalgsel jдril ja viis end ekstaasi. Selleks olevat kasutatud maagaasi vхi nдritud teatud taimi. Pььtiale esitati kьsimusi, mille peale ta vastanud ьsna seosetult.
Seda tхlgendas preester, kes formuleeris ennustuse tavaliselt salmina. Kui saadik ei saanud sellest ennustussal-mist hдsti aru, tхlgendas seda teine preester — eksegeet.
Delfi oraakleist on aegade jooksul sдilinud kirjeldustes palju juttu.
Viimane Lььdia kuningas Kroisos (VI saj.e.Kr.), kes olnud kuulus oma rikkuse, ihnuse ja ettevaatlikkuse poolest, tahtnud teada, millist oraaklit ta vхib usaldada. Ta saatnud saadikud seitsme oraakli juurde palvega teatada, mida ta teeb kindlal pдeval ja kindlal ajal. Ainsana andnud хige vastuse Delfi oraakel: Kroisos keetnud valgevasest katlas kilpkonna ning lambatalle.
Delfi oraakel hakkas oma tдhtsust kaotama juba II saj.e.Kr., mil Kreeka sattus Rooma riigi vхimu alla. Riiklikes asjades ei tuldud enam Delfisse nхu kьsima. Oraakel langes jдrk-jдrgult tavalise, raha eest elusaatust ennustaja tasemele. 390 a.e.Kr. lхpetas oraakel tegevuse.
Muuseas on Delfi oraakli pдrast ka ,,pьha sхda" peetud. See oli 352. a.e.Kr., kui Makedoonia Aleksandri isa Filippos tuli oma poliitilisi sihte silmas pidades Kesk-Kreekasse Fookiasse, kus kreeklased olid konfiskeerinud
Delfi templi vara ning maksid sellest sхduritele palka. Kreeklased said
Makedoonia Aleksandrilt lььa ja Delfi oraakel sдilitas veel mхneks sajandiks oma funktsioonid.
Peale Delfi oraakli oli veel teisigi, vдhem tдhtsaid oraaklipaiku. Tuntuim ja vanim oli Dodona tammehiis. See asus Pхhja-Kreekas muistses Epiirias, kus pьhade tammede kohina jдrgi pььti Zeusi tahet teada saada.
Dodona hiiest rддgib V saj.e.Kr. ajaloolane Herodotos. Arvatavasti oli hiis asutatud juba enne VI sajandit.
Ajaloolase M. Hvostovi andmete kohaselt elas just Dodonas muistne helleenide hцim, kelle nime jдrgi hakati edaspidi nimetama kхiki kreeklasi helleenideks ja kreeka kultuurimхju hellenismiks.
Oma tegevuse lхpetas Dodona oraakel ilmselt varem kui Delfi oma. Dodona oraaklile on omistatud mitmeid kahe-mхttelisi ennustusi. Nдiteks цelnud ta
Lььtia kuninga-le Kroisosele, kes tuli Pдrsia sхja kohta nхu kьsima:
,,Kui iiletad Halyse jхe, purustad suure riigi!" Kroisos ьletas jхe... ja purustas oma riigi!
Spartalased olevat enne kui arkaadlastega sхtta astusid, kьsinud sхja tulemust. Vastus olnud lakooniline: ,,Sхda' pisarateta." Spartalased vхitsid, kaotamata ьhtegi meest. Oleksid nad aga kaotanud, mehed tapetud, naised-lapsed vangi viidud, ka siis poleks kedagi kodus nutmas olnud. Nii arvab skeptik A. Beljavski. Minu arvates vхiks viimast ennustust siiski хigeks pidada, sest kaotuse korral oleksid pisarad ikkagi voolanud (kas vхi vххrsil). Ja vхita sхda ilma ьhegi kaotuseta pole just kergesti prognoositav sьndmus.
Peale nimetatute tegutsesid oraaklid veel Beotis ja Delfi lдhedal Abais.
Amoni tempel Siva oaasis Egiptuses oli ka kreeklaste pьhamu.
Kreeka-Pдrsia sхdade ajal V saj.e.Kr. juhindusid mхlema poole vдejuhid ka oma unenдgudest. Herodotose andmeil olevat Pдrsia kuningas Xerxes 1 sхjakдigu Kreeka vastu ette vхtnьd oma unenдo tхttu. Ta nдinud unes jumalust, kes andnud kдsu Hellasega sхdida.
Plutarehose andmeil nдinud Kimon, Kreeka vдejuht Kreeka-Pдrsia sхjas, enne
Egiptusse ja Kьprosele soori-tatud sхjaretke und:
,,Ta nдgi, et tema peale haugub tige koer. Haukumise vahele on kuulda ka sхnu: ,,Tegutse ning mulle enesele ja mu kutsikatele oled nii armas!"
Unenдgu tхlgendanud Kimoni sхber, uneseletaja Antifi-los nii:
,,Koer — see on vaenlane. Kхne ja haukumise vaheldumine on Pдrsia vдgi, mis koosneb nii kreeklastest kui barbaritest. Koerale meelepдrane olla — tдhendab surra.""
Nii juhtuski, et Kimon tхi Kreekale vхidu, kuid hukkus ise Kьprose juures peetud lahingus 449 a.e.Kr.
Herodotosel on veel teateid Ateena endise tьranni Hippiase kohta, kes oli sunnitud spartalaste survel Ateenast lahkuma ning vхitles Maratoni lahingus pдrslaste poolel. Herodotos kirjutab:
,,Aga Hippias Peisistratose poeg viib barbarid Maratoni alla pдrast seda, kui ta eelmisel ццl oli nдinud [...], et ta inagas oma lihase emaga. Seda unenдgu seletas ta nхnda, et tuleb Ateenasse tagasi ja saab uuesti vхimule ning sureb vanul pдevil oma kodumaal. Nхnda tхlgendas ta siis oma unenдgu."
Maratoni lдhistel lahinguks valmistudes ta haigestus ja ьks liikuv hammas kukkus liiva sisse. Hippias asus hammast otsima. Herodotos jдtkab:
,,Kui aga hammas nдhtavale ei tulnud, ohkas ta ja lausus juuresolijaile:
,,See maa ei ole meie maa ega saa me ka iial seda oma vхimu alla. Selle osa, mis хigusega mulle kuulus, sai niiiid hammas endale.
Hippias oletas siis, et unenдgu on sel viisil tдide lдinud."
Nagu ajaloost teada, kaotasid pдrslased Maratoni lahingu vдiksemaarvulise
Kreeka sхjavдe vastu ning Hippias sai seal 490. a.e.Kr. septembris surmavalt haavata.
Herodotos pajatab ka kuulsast Termopььlide lahingust. Delfi oraakel oli ennustanud selle perioodi kohta, et kas Sparta riik vхi Sparta kuningas peab hukkuma. Herodotos kirjutab:
,,Termopььlides vьbivatele helleenidele oli ennustaja Magistias pдrast ohvriloomade silmitsemisf kхige esimese-m цelnud, et neil tuleb koidikul surra."
Herodotos rддgib ka Termopььlide raidkirjast:

,,Teie ees kuulsa Magistiase haud, ta meedlased tapsid siin, kui lдbisid teel just Speraeheiose vood.
Ennustaja kьll teadis, et surm on saabumas peatselt, siiski ei lahkunud ta nььd spartalaste kuninga vдest."
Endelisi mдrkmeid on ajaloolastel ka Makedoonia Aleksandri kohta.
Ьldtuntud on seik, et Aleksander nдgi enne Foiniikia linna Tььrose vallutamist kilbil tantsivat saatьrit. Unesele-taja Aristandes ьtles, et see tдhendab ,,Sa Tyros" (sinu Tььros).
Aleksander vхttis nхuks Tььrost rьnnata ja vallutas linna.
H. Bigelow lisab veel juhtumi, kus Aleksandri vдgi pддsenud Aasia- sхjakдigul vaid tдnu vдepealik Dionysose hoiatavale unele.
Enne 332. a.e.Kr. Pдrsiasse ettevхetud sхjaretke kьlastas Aleksander veel ьht oraaklit. Ajaloolased T. Blavatskaja jt. kirjutavad:
,,AlefcsaTider oustas egiptuse kombeid ja isegi sooritas palverдnnaku Siva oaasi, jumal Amoni oraakli juurde. Amoni oraaklit austasid peale egiptlaste veel Aasia rahvad ja ka kreeklased ning makedoonlased, kes samastasid
Amonit Zeusiga.
Aleksander kьsis oraaklilt, kas ta alistab kogu Aasia, ja sai sellele kinnituse. Plaanitsedes riskantset sхjakдiku kogu Pдrsia vallutamiseks ning pхrgates seejuures makedoonia ьlikute vastuseisule, otsustas ta, et ьldiselt austatud oraakli soodne vastus soodustab tema polьtikat."
Makedoonia Aleksandrile mддratud viimase ennustuse lausus India vang Kaleni enne oma surma. Ta ьtles Aleksandrile: ,,Me koh.tume kaheksa pдeva pдrast
Babьlo-nis." Teatavasti tapeti Aleksander Suur 13. juunil 323. a. e.Kr.
Babьlonis.
Plato andmeil nдinud ennustavat und ka kuulus mхttetark Sokrates. Kolm pдeva enne oma sunnitud enesetappu цelnud ta sхber Kritiasele, et sureb. Ta nдinud unes, et ilus naine kutsunud teda nimepidi, lugedes Homerose vдrssi.
Vдrsis oli цeldud: ,,Kolme pдeva pдrast langed sa maapinnale."
Vana-Kreeka perioodil kujunesid vдlja ka pхhilised ennustuskunsti, mantika moodused. Kokku oli neid umbes 50. Peamisteks vahenditeks ennustamisel olid luud, viled, kдejooned, looma pealiigutused, pendel, veri, hobune, kristall, хli, tuli, ohvrilooma sisikond, tдringud, kivid, lamp, laip, kььned, muna, linnud, pulgad, хhk, numbrid, tдhed, endelised sьndmused jt.
Ega tдnapдeval palju uuendusi olegi juurde mхeldud — ehk ьksnes kohvipaks, kaardid ja taldrikukeerutamine.

4. VANA-ROOMA

Rooma linna ja tulevase impeeriumi legendaarseks loomisaastaks peetakse
753. a.e.Kr. Aastal 476 p.Kr. langes Lддne-Rooma riik germaanlaste ja teiste rahvaste hoopide all. Rooma riigi tuumikuks olid kohalikud Itaalia rahvad — etruskid, latiinid, sabiinid jt. Ilmselt olid neil VIII saj.e.Kr. omad rahvuslikud ennustuskombed, kuid nende kohta pole suurt teada.
Ohvrilooma sisikonna (peamiselt maksa) jдrgi ennustamist. mida harrastasid etruskid, ei saa kuigi originaalseks pidada. Juba ennustusmeetodi nimetuses
(haruspeksia) vхime дra tunda Egiptuse ennustusjumala Horuse nime (Id.
Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — pьromantiaga, mille vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud organismi tule sьmboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pдrit Vana-
Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja algas uus, vabariiklik ajajдrk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lхppu unes ette nдinud.
Rooma kuningliku perioodi kohta on mдrkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:
,,...sageli pццrduti nхu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes arfasid jumala tahte lindude lennu jдrgi ja selle pхhjal, kuidas nokivad teri pьhad kanad. Pдrimuse jдrgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult aga vist vabarngi algul nn. sibьlliraamatud. Nende raamatute koostajaks peeti ennustajat, Kyme sibьlli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid kreeka-keelseid ennustusi. Sibьlliraamatute poole pццrduti vaid erakordsetel juhtudel. Nende sдilitamine oli usaldatud erilistele preestritele ja tхlgendajatele."
Lisada vхiks veel seda, et sibьlliraamatud hдvisid Rooma tulekahju ajal 83. a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali kдskis Rooma vдejuht Stilieho aastal 400 pхletada.
Esimeseks sibьlliks on peetud Trooja kuninga Priamose tьtart Kassandrat.
Kreeka mхjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibьlli.
Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lхuna-Itaalia lддnerannikul
Napoli lдhedal. Rooma vцimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia ьha rohkem ka kultuurilisi mхjutusi. Eriti suur oli Kreeka mхju. Kreeka pхhilised jumalad vхeti ьle nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama
Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,
Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale
Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tхin, et nдidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on sдilitanud oma pхhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvхimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On nдiteks teateid suurest Sitsiilia orjade ьlestхusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6 aastat orjade kдes, vermiti isegi oma mьnte ьlestхusu juhi Eunuse portreega. Alles mitme konsuli ьhendatud armeed suutsid orjadest vхitu saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin jдrgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega kдis kaasas vхimeka maagi ja ennustaja kuulsus. Rддgiti, nagu oleks Eunus suure sььria jumala Athagali kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati sььria tsaaride nimega
Antioehoseks."
Ьlestхusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma vхimu
Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tхusid Sitsiilia orjad jдlle ьles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Ma?kin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas selleks loomade sisikonda. Salvius vхttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ьlestхusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks tдhtede jдrgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ьlestхusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile, siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusvддrsemaks vхi ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibьllid, pццrdusid nad erakordsetes olukordades
Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago vдejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sхjavдe ja oleks vхinud rьnnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma raamatus ,,Hannibal" nхnda:
,,0raakel luges ьle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.
Ta andis ka nхu, kuidas seda teha. Sьs aga lisas: ,,Kui te, roomlased, nхnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord muutub хnnelikuks )a vхit sхjas jддb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad edenevad hдsti ja ta pддstetakse, saatke Apolloni pььtiale kinke sхjasaagist ja raha, mida saate sхjasaagi mььgist. Austage sхjamehe relvastust, hoiduge ohjeldamatust lхbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kхige ohtlikum sхda, II sхda Kartaagoga. olevat alguse saanud Hannibali unenдost. Selle tagajдrjel olevat ta otsustanud
Kartaago valitsejate nхusolekuta rьnnata Rooma ,,mхjusfддri" kuuluvat Sagun- tumi linnд. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sхdurite ja mitte ainult sхdurite seas kuuldused imepдrasest unenдost, mida Hannibal nдinud ja mis ennustanud vхitu."
Ьks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sхja jooksul oli aastal 216, veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sхjavдele lхksu: jдttis oma laagri nдiliselt maha, kullahunnikud nдhtaval, lхkked pхlemas. Ise aga jдi tee ддrde varitsema, et ootamatult rьnnata. Luure teatas konsul Marius
Statiliusele, et tegemist on arvatavasti lцksuga, ja otsustati kindlustatud laagrist mitte vдljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius Statiliuse teadaanne pхhjustas efekti, mis oli vastupidine sellele, mida ootas Emilius Paulus. Sцdurid hakkasid veel valjemalt ja otsustavamalt nхudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis kдsu teele asuda ja vaid viimasel hetkel хnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide riviembleemid kanti juba vдravast vдlja, kui Emiliuse saadik teatas
Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet
(minu sхrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda ьleskцetud sхdureid, et pццrdutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui haned pддstsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma impeeriumiga!
On sдilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kхnemees Ci,cero nдgi unes tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas.
Muuseas oli Augustus see, kes vхitis 31. a.e.Kr. relvastatud vцimuvхitluses
Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.
Ьldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. mдrtsil 44. a.). On teada, et sibьll oli Caesarit hoiatanud 15. mдrtsi eest. Teel senaatorite nхupidamisele kohanud Caesar sibьlli ja цelnud, et 15. mдrts on kдes, aga midagi erilist pole juhtunud. Sibьll vastanud: ,,Kдes, kuid mitte lдbi!"
Edasi kirjutab ajaloolane Grube:
,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest ццsel hirmsaid unenдgusid nдinud. Sьdamest palus Calpurnia 15. mдrtsi hommikul, et Caesar koju jддks.
Tхesti tahtis Caesar abikaasale jдrele anda ja konsul Antoniusel enese asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga ьks Brutuse sugulane tuli ta jдrele ja meelitas teda, nii et ta ligi lдks."
Tagajдrg on teada — 23 noahaava.
Mida Calpurnia nдgi? V. Bitneri andmete jдrgi nдinud ta unes, et mehe bьst jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud nдha pistodadega mхrvareid.

PIIBEL UNENДGUDEST

Piiblist leiame 12 prohvetliku unenдo kirjeldust. Need on 1 Moosese,
Kohtumхistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lдhemalt.
1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenдgu. Jehoova ilmutab end unes ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvхsa tulevast vхimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.
1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenдost. Jumala ingel selgitas talle
Labani riukaid ja kдskis oma sьnnimaale minna.
1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenдgu, mida ta jutustas oma vendadele.
,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid vдljal ja vaata, minu vihk tхusis дkki ьles ja jдi ka pьsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ьmber ja kummardasid minu vihu ette."
Ja tema vennad ьtlesid temale: ,,Peдksid sina хieti kuningaks meie ьle saama? Kas sa peaksid хieti valitsema meie ьle? Ja nemad vхtsid teda veel enam vihata, tema unenдgude pдrast ja ta kхnede pдrast."
1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ьhest unenдost. ,,Ja ta nдgi veel unes teise unenдo ja jutustas seda oma vendadele ja ьtles: ,,Vaata, ma olen unes veel ьhe unenдo nдinud ja vaata, pдev ja kuu ja 11 tдhte kummardasid minu ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sхitles teda ja ьtles temale: ,,Mis unenдgu see on, inis sa unes nдinud? Kas mina ja su ema ja su vennad peavad хieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""
1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao хukonnast. ,,Ja keldriteenrite ьlevaataja jutustas oma unenдo Joosepile ja ьtles temale: Mu unenдo sees oli nхnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu kьljes olid kolm oksa ja need olid pakatamas, ta хied olid vдlja tulnud ja tema kobarate kьljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu kдes ja ma vхtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika vaarao kдtte."
Ja Joosep ьtles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, tхstab vaarao su pea ьles (keldriteenrite ьlevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jдlle su ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kдtte endise viisi jдrele kui sa olid ta keldri ьlevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.
,,Kui pagarite ьlevaataja (oli ka vangis koos keldriьlema ja Joosepiga —
I.S.) nдgi, et ta hдsti oli дra seletanud, siis ьtles ta Joosepi vastu:
,,Mina olen ka unes nдinud ja vaata, kolm punutud korvi olid mu pea peal.
Ja ьlema korvi sees oli kхiksugu vaaraole tehtud pagarirooga ja linnud sхid seda korvist mu pea pealt дra."
Ja Joosep vaatas ja ьtles: ,,See on tema seletus: kolm feorvi on kolm pдeva. Enne kui kolm pдeva mццda saab, vхtab vaarao su pea otsast дra ja poob sind ьles puusse ja linnud sццvad su liha sinu pealt дra." Nii see ka juhtus.
1 Moosese 41. 17-21, kus Joosep kutsuti vaarao unenдgu seletama:
,,Ja vaarao ьtles Joosepi vastu: ,,Mu unenдos oli nхnda see: vaata, ma seisin jхe ддres. Ja vaata, jхest tхusid ьles seitse lehma, mis lihavad liha poolest ja ilusad pealt nдha ja nemad sхid aasa peal.
Ja vaata, teist seitse lehma tхusid nende jдrel ьles, vдetimad ja vдga pahad pealt nдha ja lahjad liha poolest, ei ma pole kхige Egiptuse maal sдherdusi pahu nдinud.
Ja lahjad pahad lehmad sхid need seitse esimest lihavat lehma дra. Ja nemad said nende kхhtu ega olnud tunda, et nemad nende kхhtu saanud. Ja nende nдgu oli paha, nхnda kui ennegi. Ja ma дrkasin ьles.""
Samas, 1 Moosese 41, 22-24 jдtkab vaarao nхnda:
,,Pдrast nдgin ma omas unes ja vaata, seitse viljapead tхusid ьhest kхrrest, tдied ja head.
Ja vaata, seitse kuiva, peenikest, hommikutuulest дra kхrvetatud pead tхusid nende jдrel ьles.
Ja peenikesed viljapead neelasid need seitse head pead дra."
Jдrgneb Joosepi seletus, et tuleb seitse viljarikast aastat ja siis seitse nдlja-aastat, kus kхik kogutud vili дra sььakse. Joosep lisab:
,,Ja et unenдgu vaaraole on kaks korda olnud, on see, et see asi on
Jumalast tхesti seatud ja et Jumal pea jхuah seda tegema."
Kohtumхistjate 7, 13-15.
On puhkemas lahing Kideoni 300-mehelise eliitvдeosa ja rohkearvulise
Midjani sхjavдe vahel. Olles luurel, kuuleb Kideon pealt vaenlase sхdurite vestlust.
,,Ja Kideon tuli ja vaata, teine jutustas teisele ьht unenдgu ja ьtles:
,,Vaata, ma nдgin unes ja vaata, ьks kьpsetatud odraleib veeretas end
Midjanite leeri ja kui see telkidele kьlge sai, siis lхi ta neid, et nemad maha langesid ja lхi alumise poole peale ja telgid olid maas."
Ja teine vastas ja ьtles: ,,See ei ole muud mitte kui lisraeli mehe Joase poja Kideoni mххk. Jumal on ta kдtte andnud Midjani rahva ja kхik leeri."
Ja see sьndis kui Kideon unenдo juttu kuulis ja selle seletust, siis kummardas tema ja lдks tagasi lisraeli leeri ja ьtles: ,,Tхuske ьles, sest
Jehova on Midjani leeri teie kдtte andnud.""
Ja nii see sьndiski.
Tanieli 2. pt.
Paabeli kuningas Nebukadnetsar nдgi und, aga Kaldea targad ei saanud seda seletada, ning mддrati seetхttu hukkamisele.
,,Siis ilmutati Tanielile see salaja asi ьhes nдgemises ццsel. Siis kiitis
Taniel taeva Jumalat.
Taniel lдinud ku'ninga juurde ja kхigepealt jutustanud talle vaid kuningale teadaolnud unenдo:
,,Sina, kuningas, nдgid ja vaata, seal oli iiks suur kuju. Seesinane kuju oli suur ja tema au selgus oli vдga kallis, see seisis su kohal ja oli hirmus pealt nдha.
Kuju pea oli heast kullast, tema rinnad ja ta kдevarred hхbedast, tema kхht ja puusad olid vasest. Tema sддred olid rauast, tema jalad olid muist rauast, muist savist.
Sa nдgid, kui ьks kivi en-nast maha laskis, ei mitte kдtega ja lхi kuju tema jalgade peale, mis rauast ja savist olid ja peksis need rusuks katki.
Siis pekseti rusuks ьhtlasi raud, savi, vask, hхbe ja kuld ja said дra nхnda kui pхrm viljapeksu pхranda pealt ja tuul viis need дra ja neile ei leitud ьhtegi paika.
Aga kivi, mis kuju •maha lхi, sai suureks mдeks ja tдitis kхik maailma.
See on see unenдgu. Nььd tahame kuninga ette цelda, mis see tдhendab.
Sina, kuningas, oled kuningate kuningas. Sulle on taeva Jumal andnud kuningriigi, vдe ja rammu ja au... Sina oled pea, mis kullast.
Ja sinu jдrel tхuseb teine kuningriik, mis sinust halvem ja kolmas kuningriik, mis vasest, mis kхige maa ьle peab valitsema. Ja neljas kuningriik peab olema nii tugev kui raud, seepдrast et raud kхik puruks peksab ja vaeseks teeb. Nхnda peab see, otsegu raud, mis kхik asjad pihuks lццb, rusuks peksma ja pihuks lццma.
Et sa aga oled nдinud jalad ja sхrmed muist pottsepasa-vist ja muist rauast olevat, on see: see peab ьks lхhkilццdud kuningriik olema, aga raua tugevus on seal sees, nхnda kui sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat.
Et jalgade varbad olid muist rauast ja muist sauest, on see: teine osa kuningriigist peab tugev olema ja teine osa peab rabe olema.
Et sa oled nдinud rauda sitke saviga segatud olevat, on see: nemad segavad end inimeste seemnega, kosides. Aga nemad ei jдд mitte teineteise kьlge kinni, otsegu raud ei anna ennast segada saviga.""
Kuningas Nebukadnetsari arvates oli see хige seletus.
Tanieli 4. pt. Kuningas Nebukadnetsari teine unenдgu.
,,...ma nдgin ja vaata, ьks puu oli kesk maa peal ja ta kхrgus oli suur.
Suur oli puu ja jдme ja ta kхrgus ьletas taevast saadik ja see oli nдha kхige maa otsani. Tema lehed olid ilusad ja ta vilja palju. Ja temas oli toidust kхigile. Tema all oli varju metsa elajatele ja ta okste peal elasid linnud, mis taeva all ja kхik liha toitis ennast temast.
Ma nдgin oma pea nдgemiste seas oma voodi peal ja vaata, ьks pьha vahimees tuli taevast maha.
Ta hььdis valjusti ja ьtles nхnda: Raiuge puu maha ja laasige ta oksad, puistake ta lehed maha ja pillake vili laiali — siis pхgenevad elajad tema alt дra ja linnud ta okste pealt.
Дrge jдtke tema kдnd juurtega maa sisse ja raud- ja vaskahelas kinni vдlja rohupeale. Ja ta peab taeva kastega saama kastetud ja maa rohi peab temale osaks saama metsalistega.
Tema sьda peab saama muudetud, et see ei jдд inimeste sarnaseks ja metsalise sьda peab temale antama ja seitse aega peavad tema ьle mццda saama."
Jдrgnevalt seletab Taniel hirmuvдrinaga, et puu all tuleb mхelda kuningat ennast, keda ajutiselt eraldatakse inimestest ja ta peab ,,seitse aega" metsloomade seas olema. ,,Senikui sa tunned, et Kхigevдgevam on valitseja inimeste kuningriigis ja seda annab, kellele ta iial tahab."
Nii olevat aasta pдrast ka lдinud.
Tanieli 7. pt.
Kirjeldatakse Tanieli enda sьmboolset unenдgu neljast ,,elajast" — tulevastest kuningriikidest. Viimasel olnud 10 sarve — 10 kuningat, kellest viimane kiusanud usklikke ja saab seetхttu taevaliku kohtu lдbi ,,дra kaotatud ja hukka saama otsani".
Tundub nii. et 1 Moosese raamatu kahes esimeses unenдos ilmneb antiikajale iseloomulik uskumus, et jumal on inimestega nende unenдo ajal kontaktis.

Parapsьhholoogiliselt kхige usutavamad on Joosepi enda kaks unenдgu ja neli unenдgu, mida ta tхlgendas, samuti sхdurite prohvetlikud unenдod enne lahingut (Kideoni lugu).
Tanieli raamatu kolm unenдgu on aga arvatavasti ideoloogilised konstruktsioonid, mille aluseks on sumeri 4 ajastu legend, vajadus oma usku ьlistada ning vaenlasi heidutada. Analoogne on ka Johannese ilmutusraamat, mis kannab Rooma impeeriumi vastast programmi.
Tuleks tдhelepanu juhtida veel asjaolule, et Piiblis realiseerub prohvetlus hiljemalt 14 aasta jooksul. Aastasa-dade vхi -tuhandetega pole siin mingil juhul tegemist. Isegi siis, kui usuksime sхna-sхnalt Tanieli raamatu ennustusi, ei ulatuks nende tдidemineku aeg ьle paarisaja aasta.
Piiblis on veel ьheksa viidet unenдgude k o h t a.
V Moosese 13, 2-6.
,,Kui prohvet ehk unenдgija peaks su seas tхusma ja ta lubab sulle ьhe tдhe ehk imeteo ja see tдht ehk imetegu tuleb, mis ta su vastu rддkinud ja ta ьtleb: lдhme teiste jumalate jдrele, mis sa ei tunne ja teenigem neid.
Ei pea sa mitte selle prohveti ehk selle unenдgija sхna vхtma kuulda..."
1 Samueli 28, 6.
Saul kьsib nхu Jehoovalt vilistide vastu.
,,Ja Saul kьsis Jehovalt aga Jehova ei vastanud temale ei unenдgude ega
Arimi ega prohvetite lдbi."
Siis lдks Saul spiritistliku meediumi juurde nхu saama. Samueli vaim ennustas talle kadu.
1 Kuningate 3, 5.
,,Kibeonis nдitas ennast Jehova Salomonile ццsel unes ja Jumal ьtles:
,,Palu, mis ma pean sulle andma.""
1 Kuningate 9, 2-9.
,,Siis andis Jehova ennast Salomonile teist korda nдha, nхnda kui ta ennist temale oli Kibeonis annud nдha."
Koguja 5, 6.
,,Sest kus palju unenдgusid, seal on tьhised asjad, nхnda ka kus palju sхnu, aga sina karda Jumalat."
Jeremia 23, 25-30.
Jehoova kхne: ,,Ma olen kuulnud, mis prohvetid ьtle-vad, kes minu nimel prohveti viisil valet rддgivad ja ьtlevad: ,,Ma olen unenдo nдinud... Nemad on prohvetid oma sьdame kavaluse jдrele...
Prohvet, kelle juures on unenдgu, see jutustagu unenдgu ja kelle juures on minu sхna, see rддkigu mu sхna tхes, mis on хlil tegemist puhta viljaga? ьtleb Jehova.
Vaata, seepдrast ьtleb Jehova, tulen mina prohvetite peale, kes mu sхnad ьks teise kдest varastavad."
Jeremia 27, 9.
,,Ja teie дrge vхtke mitte kuulda eneste prohveteid, ei eneste хnneandjaid ega eneste unenдgemist, ei eneste lausujaid ega eneste nхidasid, kes teie vastu ьtlevad sedaviisi ,,Teie ei pea mitte Paabeli kuninga alla saama.""
Tanieli 1, 17.
,,Aga neile nelja noore mehele andis Jumal tundmise ja mхistuse kхiksuguses kirjas ja tarkuses ja Taniel oli mхistlik kхiksuguse nдgemise ja unenдgude peale."
Joeli 3, 1.
Jehoova kхneleb: ,,Ja pдrast seda peab sь'ndima: ma tahan oma vaimu vдlja valada kхige liha peale ja teie pojad ja teie tьtred peavad prohveti viisil rддkima; teie vanarahvas peab unenдgusid unes nдgema, teie noored mehed peavad prohveti nдgemusi nдgema."
Mida kokkuvхtteks цelda? Ka siin ilmneb varakristlaste vцitlus oma usu eest. Tunnustatakse ,,unenдgijate" ja ,,prohvetite" vaimset vхimu. Oli ju vanasti sageli pхhimхt-teks: anna mulle ,,tдht" (mingi ime vхi prohvetlus) ja ma usun kхike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ьkskхik, mida kuulutati. ,,хige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sьndmustekohtu veel ideoloogiline kriteerium.
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista.

RAHVUSEEPOSED

HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)
Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid.
Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning sellega tхmmata Achilleust taas vхitlusse, otsustas Zeus:
,,Siis parem kхikidest muist nдis jдrgmine otsus ta meelest: et nдeks petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse.
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus:
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal tдpselt nii sхnad teata, mis ьtlen ma sulle.
Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks; ьtle, et nььd kord viimati vallata vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses asjas on ьksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kхik on Hera veennud palvega neid. Nььd hukatus ootamas Troojat.
Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku, tхttaval lennul Ahhaia mustkьlgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse jдrglase leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.
Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor, Neleuse poeg, keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni taevalik nхnda nььd ьtles...
Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea tдis mхtteid ja plaane, mis ei pidanud teostuma iial."
Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal — madu sццnud altari alt дra
9 poega koos emalinnuga. Seda tхlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb kьmnendal aastal.
Saatuse vддramatust nдitab jдrgmine lхik, mis rддgib Odysseusest ja
Diomedesest:
,,Nььd ьhes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks
Perkota maa ennustustark oli, Merops.
Poegade saatust see nдgi ette ja ei lubanud sхita neid mehitapvasse taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid дra surma ja saatuse haldjad."
Erandliku juhusena on ennustuse ьtlejaks jumalanna Hera tahtel isegi kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele:
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all."
Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim
Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma. Ьhtlasi palub ta nende luud ьhte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODЬSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Mдrkimisvддrne on ennustuse tдitumise aja pikkus (Alithersose ennustus
Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen.

Kхik on kulgenud nхnda ka, ьtlen, Odysseuse saatus, kui seda ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos arurikas Odysseus: et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kхik tal, et koju tundmatult saabub ta kord — kahekьmnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii vхib ka ,,0dьsseias" jumalus saata magaja juurde mingi uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks.
Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja ilmub unes.
Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema sхbrannana ja soovitab minna pesu pesema (et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse).
Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole antud mitte ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sьndmusega
(Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud olla, sest puudus ьhtne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse puuhobu suur."
Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb: isa Nausithoos rддkis, et Poseidon lццb puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe ьlikхrge me ьmber.
Nь kord ennustas rauk."
Kьkloop rддkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud: oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark
Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist: nende laev satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).
Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust — kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki teil — kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen: pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest unenдgudest.
,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad: sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude, petavad meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud, kхik ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lдbi ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.
Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvцrdrile surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga
Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned, mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast — kui oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega mххga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha — indu ja uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja maitse.
Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja, nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas soontes.
Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin korjustest.""
,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja
Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar puuakse ussaeda.
Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga vддrtхlgendab neid.
,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel on pхhjust.
Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."
Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.
Kostbera rддgib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist oli хige tunduval mддral."
,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?
Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul — halb lausuda kaasale sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias ulusid hundid...
Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas, mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi tдhendab?

Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.
Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:
,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja siia te tulite!"

E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka prohvetlust.
Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkдinen sцtta minna.
Ta naine Kyilikki aga rддgib oma hoiatavast unenдost:

,,Kьll see Kyllikki kхneles, naine ette hoiateli:

,,Oioi armas Ahtikene!

Дra sa mine sхdaje!

Nдgin unda ma magades, sьgavasti suikudessa: tuba kхik oli tulessa, leeki suuri lхkateli ьsna meie akna alla, pдraseina peenderalla, sддlta tuisahti tubaje, kosena ьles kohades pхrandalauasta lageje akkenasta ukse kьlge."
Lemminkдinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.
Nдiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sхda, kui aga vett, pьsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Tдhtsamate asjade puhul kьsiti jumalalt-loojalt arbuga nхu, seades lepalaaste arbusхelale.

F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pдrast tema surma sьnnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes toob rahvale хnne.
III loos soovitab vanem vend pдrast Linda kadumist magama heita, et unes saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nхu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nдgi Kalevipoeg und:
,,Eite хitses noorel ilul, хitses kui mхrsja kambris, Naine noorik laua taga Pulmapдeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku хues хnnepдeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas ццsist unenдgu,
Lugu lдbi mхtlemaie;
Mхtles tunni, mхtles teise,
Siis aga nхnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka telepaatilist unenдgu. Kalevipoeg
,,Дrkas unest ehmatades.
Kuri unenдo-kuju hдdaohtu дhvardelles vхitis mehe vдsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka
,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenдgu, mida ta nдgi seitse nдdalat kestnud nхidusunes:
,,Eilse pдeva ilmutused unenдona uuendati, kirjuks kangaks kujutie petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LДCPLESIS" (1888)
II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud
Lдcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et lддnest saabuvad vallutajad ning et sajandite pдrast saavad lдtlased vabaks.
III loos ьtleb vхitluses Lдeplesisega jдnnijддnud eesti hiid Kalapьis, et ta ema ennustanud rццvrььtlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab
Lдcplesist.
VI loos aimab Lдcplesise armastatu Laimdota halba rььtlist, kes hiljem
Lacplesise tapab.

ENDED

Ende all mхistan ennustatavale sьndmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle pцhjuseks olevat sьndmust.
Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases" ennustustark Kalchis Trooja langust kьmnen-dal aastal selle jдrgi, et madu sццnud ohvrialtari alt дra ьheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud siis kiviks.
Luurele lдinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutхusnud haigur ennustas head.
Ьle Trooja sхjavдe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sхjalist ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste pддstmist ning Zeus andis jaatava vastuse kхuekхmina nдol.
,,0dьsseia"
Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja peigmeeste kohal vхitlevate kotkaste pхhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt ьle i d a poolt tulnud kotkas, kььnte vahel suur valge hani ja mццdus neist paremalt. See tдhendas ikka veel ilusa Helena seletust mццda Odysseuse saabumist ja peigmeeste hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas vхitluse ajal ьle paremalt poolt tulnud kull, kel oli kььsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse suguvцsale jддb saarel vхim.
Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ьlbetele peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kхlas k х u ja jahujahvataja ьtles, et olgu see sццming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas ьle vasemalt poolt tulev kotkas, tuvi kььsis. See oli ettevхtmise nurjumise enne.
,,Vanem Edda"
,,Laulus Sigvцrdrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks enneteks jдrgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on nдha kaht kuulsusehimulist kerglast.

Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on nдha sцrkivaid hunte.
H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg дra lььakse.
,,Grццnlaste loos Atlist" tabavad Hцgnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil lдks paadi kiil pooleks; katkesid rihmad ja tullid; randa jхudes ei kinnitatud laeva; vдrav kriuksus, kui Hцgni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pдrslased vхtsid ette sхjakдigu Kreekasse olnud Delose saarel maavдrin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Vхib-olla oli maavдrin mдrk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hдdasid ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda plaksuga laulatussхrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei mдrganud. Kolm nдdalat hiljem suri ta mees samal kuupдeval, mil neid oli laulatatud.
— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Дkki purunenud klaas nime kohalt ilma vдlise pхhjuseta. Kaheksa pдeva hiljem suri V. rongiцnnetuse tagajдrjel.
— Ьhes seltskonnas tхstis keegi klaasi uue silla terviseks. Ьldiselt teati, et sild on vilets, seetхttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette lauale, kus see purunes. Sild purunes ьhe kuu pдrast, pхhjustades inimohvreid.
Samas raamatus on v